Hoy es: Miércoles, 1 de Mayo de 2024
inicio

Curso de Maya Yucateco
Nivel Intermedios - Lección 9


 

TSIKBÀAL

XBìis ku tsikbatik ti’ xPaula le k’ìin k’àaba’ kun úuchul tu yotocho’

XPaula-       ¿Tu’ux ka bin xBìis?

XBìis           -Táan in bin tu yotoch xko’ox xLùupe.

XPaula        -¿Ba’axten ka bin tu yotoch?

XBìis           -Tumen ti’ le p’ìis k’ìin ku tàalo’, yàan máank’inal tin wotoch. U k’iin u k’àaba’ in kìik, le beetik táan in bin in t’an mah Lùupe utia’al xkùusih.

XPaula        -¿Ba’ax hanalil kun u bèeteh?

XBìis           -Píibil k’éek’en, yéetel sak k’óol.

XPaula        -¡Ah! lelo’ hach ma’alob u hóok’ol ti’.

XBìis           -Chéen p’el in luk’ul tu yotoch mah Lùupe’e’ kin máan tu nahil xPèet, táan in bisik u yìip’il in kìik u yutskíinteh tumen hach k’àas tu nup’ahil. Kexi’ ka’ u yutskíint behela’e’, tumen leti’ kun u búukíint in kìik tu k’ìin u k’àaba’.

XPaula        -¿Bix túun kun u bèetih xIrma? wa ma’ ts’o’oksa’ab séeb yìipilo’.

XBìis           -Yàan u séeb p’o’ik le ìipil tu manah ti’ a na’e’ uti’a’al u búukíint ti’ le k’ìino’, beyo’ ma’ tun ilbil wa ma’ túumben u nòok’i’.

XPaula        -Ma’alob ka’ u p’o’eh, yo’olal ma’ u yáalkab tu k’ìinil u búukíintiko’.

XBìis           -Bey úuchikten xan yéetel in nòok’, tin bisah chuybil utia’al in búukíint ka’ach túumben ha’abo’ ma’ chu’uyi’.

XPaula        -Ma’alob xBìis, áalkabnen tu’ux ka bin, chéen ba’ale’, bik lúubukech le kéen na’ahkech te’ ka’anal búutuno’, wa le kéen k’uchukech tu kàabalil, tumen hach chich kan a k’olilabah.

XBìis           -Dyos bo’otik, chàambéel kin wéemel te’ búutuno’, tumen wa lúubene’ tu p’ìs k’iin in wu’uyik u yahil.

 

 

EJERCICIOS

1.- Traduce la conversación y cierra con un círculo los adverbios de modo:

2.- Contesta en maya las siguientes preguntas:

1.- ¿Máax yéetel ku tsikbàal xPaula?
2.- ¿Ba’ax kun úuchul tu yotoch xBìis?
3.- ¿Máax kun u bèet u k’ìin u k’aaba’?
4.- ¿Tu’ux ku bin xBìis?
5.- ¿Máax ku bin t’anbil xkùusih?
6.- ¿Ba’ax hanalil kun u bèet xmah Lùupee’?
7.- ¿Tu’ux u láak’ kun bin xBìis?
8.- ¿Ba’axten ku bin tu yotoch xPèet?
9.- ¿Ba’axten ku bisik u yìipil u kìik ti’ xPèet?
10.- ¿Ba’ax k’áata’ab ti’ xBìis tumen xPaula?
11.- ¿Máax chuy le ìipil kun séeb p’o’obil tumen xIrmao’?
12.- ¿Ba’ax a’ala’ab ti’ xBìis tumen xPaula?
13.- ¿Ba’axten a’ala’ab ti’ XBìis  ka’ u chàambelkúunt u yéemel te’ búutuno’?

 

ADVERBIOS DE CANTIDAD

ya’ab                                                                    mucho
mixba’al                                                              nada
ta’aytake’                                                            por poco, falta poco
óolak                                                                   casi
hunp’íit                                                                un poco, poquito
bahux                                                                  cuánto
hach                                                                    muy

                   Al adverbio ya’ab se le puede anteponer las siguientes partículas para expresar la cantidad de veces que se ejecuta una acción verbal: hach, sèen, sèenkech, héet, léem, bahan.

 

Ejemplos

Tene’ hach ya’ab p’o’ kin bèetik sáansamal.
Pàal, sèen ya’ab a hanal ba’ale’ ma’ ta poloktal.
A tàata’e’ ts’o’ok u li’isik sèenkech ya’ab i’inah utia’al a pak’e’ex le kéen k’uchuk u k’iinil pak’al.

Ho’olheake’ binen Oxkutzcab in man pak’áal, ti’ tin wilah a suku’un hLúuisi’, ts’o’ok u héet ya’abtal u màan abal, yanhih in wáantik u kucheh.

Ttraduce al español las oraciones anteriores

 

ADVERBIOS DE COMPARACIÓN:

bey                                                                       así, como, así como
màas ma’alob                                                   mejor
màas k’àas.                                                       peor
he’ebix                                                                así como
bey he’ebix                                                         así como

 

Ejemplos

In tàata’e’ ku meyah bey u meyah a tàata’e’.
XMáaria’e’ ku che’eh bey u che’eh a kìike’.
Máanuele’ ku wa’atal bey he’bix u wa’atal u tàata’e’.
Ma’ a poch’ik a na’ bey he’ebix u poch’ik u na’ hJuane’
Máas ma’alob u k’àay a kìik ti’ in kìik.
Teche’ kex hka’ansaheche’ màas ma’alob u xòok le pàal ti’ tèecho’.
XTéeresa’e’ màas ma’alob u chùuy ti’ xMèech.
In kiìke’ tu p’atah u meyah tu yotoch a suku’un tumen ma’ ma’alob u bin ti’i’, ka’ máan meyah yiknal xAlicia màas k’àas u bin ti’ behela’e’.
Ka’ach ti’ yàan xMirna tiknàale’ ku ya’alik ma’ ma’alob u hanali’, behela’ ts’o’ok u ts’o’okol u bèele’ màas k’aas u bin ti’ tumen istikyah u yàantal ba’al u hàanteh.

 

Traduce las oraciones y marca con una X los adverbios de comparación:

ADVERBIOS DE AFIRMACIÓN

Los adverbios de afirmación en maya son los siguientes:

he’ele’                                                                   sí
hach hàah                                                            muy cierto
beyxan                                                                  también, así también
tu hàahil                                                               la verdad

ADVERBIOS DE NEGACIÓN

Los adverbios de negación son los siguientes:

ma’                                                                       no
mixbik’ìin                                                             nunca
mix xan                                                                tampoco

ADVERBIOS DE DUDA

Los adverbios de duda son los siguientes:

wale’                                                                     tal vez
uchak                                                                   tal vez
bey wale’                                                             quizá, quién sabe, acaso

 




Regresar
  © Universidad Autónoma de Yucatán
Centro de Investigaciones Regionales "Dr. Hideyo Noguchi"
Unidad de Ciencias Sociales
Dirección General de Desarrollo Académico