EJERCICIOS
1. Traduce el diálogo anterior
2. Redacta una pequeña composición sobre los animales
3. Traduce al maya las siguientes oraciones:
a) Mi hermano canta todas las noches
b) Tu papá cazó un venado y un conejo
c) La muchacha que canta se llama María.
d) Tu hermano se fue a mi casa
e) ¿Hay muchos pájaros en tu casa?
f) ¿Hay flores en tu casa?
g) ¿Qué compró tu mamá en el mercado?
4. Transforma los siguientes verbos intransitivos a transitivos:
kíim
óok’ot
màan
xèen
kìims
k’àax
u’uy
púuts’ul
tàal
pòoch’il
túuch
ka’ansah
kàambal
il
síit’
ok’ol
lúubul
ahal
wenel
áalkab
báaxal
chùuy
páan
ts’ah
kon
sìibal
k’uchul
líis
t’òox
mèen
k’ahóol
sa’atal
tàas
k’ùub
ts’àak
t’àan
e’es
tùukul
tòok
a’al
k’áat
áantah
chitàal
hàats’
màach
pàakat
chùup
wa’atal
báaxal
hóoya’
sùut
sùuk
k’èex
káahal
chùuk
ta’ak
p’u’uhul
5. Escribe en maya cinco oraciones con cualquiera de los verbos intransitivos.
6. Conjuga los verbos antes mencionados en presente habitual, presente actual, pasado y futuro.
Ejemplos
Presente habitual
Verbos intransitivos |
Presente habitual
Verbos transitivos |
Kin wok’ol |
kin wok’tik |
|
Presente actual
V. intransitivo |
Presente actual
V. transitivo |
Tin wok’ol |
Tin wok’tik |
|
Pretérito
V. intransitivo |
Pretérito
V. transitivo |
Ok’olnahen |
Tin wok’tah |
|
Futuro
V. intransitivo |
Futuro
V. transitivo |
Bíin ok’olnahen |
Bíin in wok’teh |
|
8- Escribe en maya las siguientes oraciones
a) Yo no tengo ningún hijo
b) Todos los hijos de mi hermana van a la escuela.
c) Los hijos de mi otra hermana bailan muy bien.
d) Hoy compré un poco de frijol, sólo eso voy a comer.
e) Tu hermano compró bastantes flores para su casa.
9- Escribe el pasado de los verbos que aparecen en las oraciones
a) Ho’olheake’ (lúubul) _________ ta k’àan.
b) XInèese tu (ka’ans) _________ óok’ot ti’ mehen pàalal.
c) Máasewáale (t’àan) _________ yéetel u k’àasil ba’al
d) Le ba’alche’o’ob láah (wenel) ________ ma’ tu yu’ubo’ob u t’àan u yùumilo’obyéetel u k’àasil ba’alo’.
e) Tene’ tin (túuch) _________ hunp’íit hanal ti’ a kìik
f) Teche’ (ok’ol) __________ ka’ah púuts’ a kìik
10- Escribe cinco oraciones donde se use los pronombres indefinidos y los adverbios de tiempo.
11- Escribe en maya que te gusta de las clases y que te desagrada.
12- Contesta en maya las siguientes preguntas, pueden buscar las respuestas en el cuento que contiene esta unidad.
1. ¿Máax t’àanah yéetel máasewal?
2. ¿Ba’ax tu ya’alah ti’ le wíinik ka u bèeto’?
3. ¿Ba’ax meyahil ku bèetik le ba’alche’o’obo’?
4. ¿Bix u kuxtalo’ob ka’ach yéetel le winiko’?
5. ¿Ba’ax úuch ti’ le ba’alche’o’ob le ka tu yilaho’ob bix kéexik le wíiniko’?
6. ¿Ba’ax tu kanah le wíiniko’?
7. ¿Ba’axten káah u k’àay ch’íicho’ob bey ok’om óolale’?
8. ¿Hach wa tu hàahil tu yok’olo’ob? ¿Ba’axten?
9. ¿Ba’ax u k’áat ya’alto’on le úuchben tsikbala?
10. ¿Ba’ax u meyah t’u’ul?
11. ¿Ba’ax u meyah kàan?
12. ¿Tu’ux ku bin kéeh?
13. ¿Máax yàan tu hòol ts’ono’oto’ob?
14. ¿Ba’axten ku ye’esik beh pu’uhuy ti’ le wíiniko’
15. ¿Ba’ax u meyah xkóokay?
16. ¿Bix u k’àay xk’òok’?
17. ¿Ba’ax u meyah le ch’íich’o’ob hats’uts u k’uk’melo’obo’?
18. ¿Ba’ax yéetel ku tséentikubah le wíiniko’?
19. ¿Tu’ux ku wenel le ba’al che’o’obo’?
20. ¿Ba’axten ma táan u wenel le wíiniko’?
21. ¿Ba’ax tu bèetah yo’olal yilik wa ku máan u chi’ichnakil?
22. ¿Ba’ax sáasìikuntik le áak’abo’.
23. ¿Ba’axten ma’ páahchah u yokol chitàal tu ka’ateni’?
24. ¿Ba’ax tu yilah u hóok’ol yáanal k’áax?
25. ¿Ba’ax ten ma’ páahcah u na’atik ba’axi’?
26. ¿Ba’ax yéetel chùup u puksi’ik’al le wíiniko’?
27. ¿Ba’ax ku ahawil ich áak’ab?
28. ¿Ba’axo’ob k’àasil ku bèetik le kisino’?
29. ¿Ba’ax tu ya’alah le k’àasil ba’al ka u bèet le wíinik ti’ le ba’alche’o’obo’?.
30. ¿Ba’axten bin le u k’àasil ba’al le ka’ah ho’op’ u sáastalo’?
31. ¿Ba’axten layli’yàabiltha’an le ba’alche’o’ob tumen le wíiniko’?
|