EJERCICIOS
1- Traduce al español el diálogo
2- Responde en maya las siguientes preguntas
1.- ¿Ba’ax tu ya’alah xInes ti’ xLùus?
2.- Ba’ax tu núukah xLùus?
3.- Bix le che’ tu k’áatah xInés ti’ xLùuso’?
4.- ¿Bix u bòonil le nòok’ tu manah xInèeso’?
5.- ¿Bix u yuk’ik chukwa’ xLùus?
6.- ¿Ba’ax tu ya’alah hka’ansah ti’ xInèes?
7.- ¿Ba’ax kun ts’àabih ti’ xInèes wa ka’ k’àaynak?
8.- ¿Ba’ax tu k’áatah xInèes ti’ xLùus yo’olal xLùupe’e?
9.- ¿Ba’ax tu kaxtah chàan hLòol?
10.- Oksah óolta’ab wa tumen xInèes ba’ax tu ya’alah chàan hLòol?
11.- ¿Ba’ax tu k’áatah xInèes ti’ xLùus yo’olal chàan hLòol?
12.- ¿Ba’ax tu núukah Lùus ti’ xInèes?
13.- ¿Tu’ux bin u suku’un xLùus?
14.- ¿Ba’axten yàan u p’áatal xInèes tu yotoch?
“Las conjunciones adversativas enlazan expresiones contrarias o adversas” (Vega, Juan Ramón:149) y en maya son las siguientes:
ba’ale’
kex
túun
kextúun |
pero
aunque
entonces
aunque sea |
LAS CONJUNCIONES CONDICIONALES EN MAYA SON:
wa |
si, con tal que |
bey |
como |
láayli’, léeyli’ |
siempre es |
huntàats, huntìich’ |
siempre |
LAS CONJUNCIONES CAUSALES SON:
tumen |
porque |
¿ba’axten? |
¿por qué? |
le bèetik |
por eso |
kum |
pues |
LAS CONJUNCIONES COMPARATIVAS SON:
bey |
así, como |
beyo’ |
así |
¿bix? |
¿cómo? |
he’e bix |
así como |
LAS CONJUNCIONES ILATIVAS SON:
ka’alikil |
mientras, por tanto, entre tanto. |
le óolal xan |
por lo mismo |
LAS CONJUNCIONES FINALES SON:
uti’al |
para, a fin de que, con objeto de. |
¿ba’ax tia’al? |
¿para qué? |
TSIKBÀAL
SANTIAGO: -Tene’ in k’áat bin xíimbal tu háal k’ak’náab ba’ale’ mina’anten tàak’in mix utia’al in bo’otik in bisa’al.
BASILIO: -Ko’ox t éetel, kex ma’ a bisik tàak’in, to’one’ sáamal k bin yéetel in suku’un wa ma’ tu’ub ti’ u máan u ch’a’oni’.
SANTIAGO -Wa beyo’, kin bin ta wéetele’ex, tumen wa kin páat in kaxtik u tohol in binen, mix bik’ìin kin bin.
BASILIO -Ma’ a tukultik mix ba’al, chéen tin k’a’ahsik bix ta wáantilen u ha’abeak le ka’ah k’oha’anchahene’. Buka’ah k’ìin, ma’ tu páahtal in meyah chéen tèech síiten ba’al in hàanteh.
SANTIAGO -Léeyli’ tu yotoch a h bàal ka k’uchule’exe’?
BASILIO -Láayli’e’, leti’e’ hach uts tu t’àan in bin in máans kex ho’lahun k’ìin tu yiknalo’ob, tumen kin wáantik u yutskíint u léecho’ob yéetel kin bonik u chéem. Ts’o’okole’, kin bin yéetel chuk kay sáansamal.
SANTIAGO -Léeyli’ ka bin yéetel a wataan te’ háal k’ak’náabo’?
BASILIO -Láayli’e’, ka’alikil biha’ano’on chuk kaye’, leti’e’ ku yáantik in kìik míis, p’o’ yéetel pak’ach. Le ken k’uchuko’on yéetel kaye’, in kìik túun kun okoh meyah k’óoben, bin u ka’ah mèen hanal.
SANTIAGO -Le ko’olelo’obo’ ma’ tu p’áatal mina’an u meyaho’ob, huntìich’ tu kaxtik ba’al u bèeto’ob, wa ma’ tu mèen hanalo’obe’, táan u chùuyiko’ob ìipíil utia’al u kono’ob. He’e bix u meyah a watàano’ bey u meyah xan in watàan tin wotoch.
BASILIO -He’lo’, yo’olal u he’esikuba’o’ob hump’íite’, ma’alob ka’ a bis xan a watàan te’ háal k’ak’náabo’. Ba’axtia’al ka’ p’a’atak chéen tu húunal ta wotoch. Wa bin ta wéetele’ he’ u ka’ansik in wataan u bèet u ch’uhukil k’óopte’e’. Ba’ale’ bik a tukult wa chéen yo’olal kin wa’alik ka’ xi’ik.
SANTIAGO -Ma’alob túun he’ in wa’alik ti’ in watàan ka’ xi’iko’on ta wéetele’ex sáamale’. Ba’ale yàan u bèetik xpol kàan utia’al k biseh.
BASILIO -Ba’ax tia’al ka bise’ex xpol kàan, kay k bin hàanteh ka wa’al ti’ a watàan ma’ u chéen bèetik mixba’al a bise’ex. Le bèetik k bin háal k’áak’náab, yo’olal k hàantik túumben chukbil kay.
EJERCICIOS
1- Identifica las conjunciones que aparecen en el diálogo.
2 - Escribe en los espacios las conjunciones que deben llevar correctamente las siguientes oraciones (ba’ale’, yéetel, kex, tumen, baxtia’al, utia’al, wa, le bèetik, kextúun, mix, kux, bey, úuchak, bix, beyxan).
Sáansamal le kéen sáaschahake’, ku hóok’ol k’ìin. Le k’ìino’ ku sáaskuntik yóok’ol kàab ____ ku chokokíintik lu’um, hach hats’uts u hùul, ____ chokoh.
Le k’ìin yàan nòokoye’ ma’ tu páahtal u hùul. _____ a k’áat a wil u sáasilile’, ma’ táan u páahtal _____ pixa’an u yich tumen box múunyalo’ob.
Le k’ìin ku k’áata’al te’ex ¿_____ le k’ìino? ka wa’alike’exe’:
Le k’ìino’ _____ u chokohkíint lu’um yo’olal ma’ u hach síistal lu’um ______ ka’ p’áatak mina’an k’ìine’, he u hach bèetik ke’ele’ ______ ka’ u bèet k k’íilkabe’ sùukto’on le k’ìin t kuxtalo’.
Beyxan wa k k’áatik _____le cháako? ku ya’ala’al to’one’, le cháak xano’ k’abéet ______ ma’ u kíimil che’o’ob, xíiwo’ob, ba’alche’o’ob ______ yo’olal u yantal u nalil u kòol óotsil kolnáalo’ob.
Le ken yilo’ob ts’o’ok u xáantal ma’ talak cháake’ ku hach yàahóoltiko’ob ______ ku p’áatalo’ob x ma’ nalil ______ bu’ul, xpe’elon ku yantal, wa hach chéen k’ìin ku bèetik le ______ k’abéet u tàal cháak.
¿_______le áak’abo’ ______ ti’ máak? Le áak’abo’______ wenel ______ u hóok’ol máak u cha’ant le hats’uts èek’o’ob______ mah uh yàan te’ ka’ano’.
Mah uh _____ èek’o’ob hats’utskíintik ka’an. Ti’ le mehen kàaho’obo’ ma’alob u yila’al le èek’o’ob _____ mah uho’ _____ ma’ hach ya’ab sáasili’, ma’ bey way Ho’e’ chéen _____ ba’ax k’ìin u yila’al u lelembàankil èek’o’ob.
Mah uhe’ hach hats’uts u yila’al ______ ma’ pixa’an tumen múunyali’.
|