XÒOK
Bix u tùukul hmàaya’o’ob tu
k’ìinil u ma’akal yich mah uh wa k’ìin
Tu k’ìinil u ma’akal yich mah uhe’, kàahilo’obe ku tukultiko’obe’ táan u hàanta’al mah uh tumen u k’àasil ba’al, le bèetik ku ch’a’ako’ob óotsilil ti’ mah uh.
Yo’olal túun ma’ u hàanta’ale’, ku yiliko’ob bix kun u tokilo’ob ti’ le k’àaso’. Le bèetik chéen p’el u káahal u ma’akal yich mah uh tumen le k’ìino’, tuláakal máak ku hóok’ol kutal tu hòol yotoch u ti’a’al u péeks ba’alo’ ha’asik yóol le kàasilba’alo’.
Le ko’olelo’ob yéetel le mehen pàalalo’, ku paxiko’ob humpéel lùuch nohkinta’an ichil hunch’óoy ha’. Hunhuntúul yàan u ch’òoy yéetel u lùuch nokokbàal ichil le ha’o’, yéetel hump’éel che’ ku boboko’ob le lùucho. Le xìibo’obo’, yàan u wak’ik u ts’òono’ob, uláak’e’ ku yustiko’ob hub, wa bàak. Tuláakal lelo’ ku bèetiko’ob yo’olal ma’ u hàanta’al mah uh, beyxan utia’al u ha’ahsikyóolo’ob u k’àasil ba’al.
Le hach nukuch máako’obo’, ku t’abiko’ob kib t’àanbih kib ti’ ki’ichkelem yùum, ts’okole’ ku payalchi’ob. Le ko’olelo’ob yo’omchaha’ano’obo’, ma’ tu hóok’olo’ob hòonah, mix tu la’achik tu’ux sàak’ti’o’ob, tumen sahako’ob u síihil u chàampalo’ob hóm bòox u wíinklalo’ob, u k’àaba’e’ u chi’ibal mah uh.
Yo’olal ma’ u yúuchul mixba’al tio’obe’ ku p’o’obol u k’ab ka’ utia’al u yuk’o’ob u ha’i. Beyxan u bèetiko’ob le ken ma’akak yich yùum k’ìin, le ko’olelo’ob yo’omchaha’ano’ob wa ku la’ach u wìinklalo’obe le ken síihkik le chàan pàalo’, hóom chak u wìinklal he’ tu’ux tu la’achahubah u na’o’ u k’àaba’e u chi’ibal k’ìin.
Contesta las siguientes preguntas:
1.- Le ken ma’akak yich mah uhe’, ¿ba’ax ku tukultik máasewáal?
2.- ¿Ba’ax ku bèetik máasewáal utia’al u tokik mah uh?
3.- ¿Ba’ax ku paxik ko’olelo’ob yéetel pàalal?
4.- ¿Kux xìibo’ob ba’ax ku bèetiko’ob?
5.- ¿Ba’axten ku bèetiko’ob le ba’alo’obo’?
6.- ¿Kux le hach nukuch máako’obo’ ba’ax ku bèetiko’ob?
7.- ¿Ba’axten ma’ tu hóok’ol le ko’olelo’ob yo’omchaha’ano’obo’?
8.- ¿Ba’ax ku p’o’obol u yuk’o’ob?
9.- ¿Bix u k’àaba’le bòon ku hóok’ol tu wíinklal mehen pàalal wa ku la’achikubah u na’ tu k’ìinil u ma’akal yich mah uho’ wa u ma’ak’al yich k’ìin.
10.- ¿Bix u k’àaba’ le ba’ax ku yustik le xìibo’obo’.
Subraya todas las conjunciones que aparece en la lectura, luego escribe una lista de los verbos usados en pretérito.
XÒOK
Wíinik h ka’ats’íit òok
Eligio Erosa y Sierra
Yikal Maya Than
Yanhi tin kàahal huntúul xi’ipal mu’uka’an u wíinkilal. Tu ya’alah k’abéet u ts’o’okol u bèel. Ba’ax túune’, le ken ts’o’okok u bèele’ yan u bisik u yatàan tu ts’u k’áax tumen ma’ u k’áat ka’ paakta’ak tumen yàanal xìibi’. Ka’ tun tu kaxtah hump’éel yáaykàab ts’ono’ot, ma’ náach ti’e’ tu k’axah u yotoch, tu mèentah u kòol; ku ts’o’okole’ ka’ hbin táan kàahe’ ka’ hts’o’ok u bèel. Ka’ túun tu bisah u yataan tu ts’u’ k’áax hach he’ebix tu tukultahile’.
Tu láakal k’ìin ku bin tu pàach u kòol, ku ts’o’okol u meyahe’ ku sùut tu yotoch, u xki’ichpam atàan ku bin ch’a’ik u bèel, ku machik u k’abo’ob yéetel ki’imak óolal, bey u bino’obo’ tak u k’uchulo’ob tu nahilo’obo’. Hsùukhih ti’ le máak u bin ch’a’abil u bèel tumen u yatàano’ le bèetik ha’ak’ yóol humpéel k’ìin ma’ u yilik tu táan le t’úutul beh ku bisiko’. Ku k’uchul tu yotoche’ ka’ tu yilahe’ ts’íik yatáan, k’ùux ti’ yíicham, ka’ tu k’áatah ti’e’:
-¿Ba’ax ku yúuchul tech xki’ichpam ko’olel ¿máax hk’uch waye’?, ¿máax hbèent tech lòob?
-Tèech mèentik ten lòob tumen ma’ a yàakuntmaheni’.
Ku t’àan u yatàan ka’ tu núukah u t’áan.
-Le ba’ax ka wa’aliko’ ma’ hàahi’, tuláakal u yóol in puksi’ik’ale’ in ts’àamah tu pàach in xki’ichpam ko’olel bìil atàan.
-Il bix yanil u táan in k’ab, hnúul tu’ux kin p’o’ yóok’ol tùunich, wa hàah a yàakuntmahene’ úuch a póol hunpéel káat che’ utia’al in p’o’ik a nòok’e’.
-X ki’ichpam ko’olel sáamal in bin in póol le káat che’ k’abéet techo.
Contesta en maya las siguientes preguntas:
¿Bix u k’àaba’ le tsikbal ts’o’ok k xokiko’?
¿Bix u wíinklal le xi’ipal yanhi’ te kàaho?
¿Ba’ax tu ya’alah k’abéet u bèetik?
¿Ba’axten ma’ u k’áat u p’at u yatàan tu kàahali’?
¿Tu’ux tu bisah u yatàan chen p’el ts’o’okik u bèel?
¿Tu’ux tu k’axah u yotoch yéetel tu’ux tu bèetah u kòol?
¿Ba’ax ku bèetik tu láakal k’ìin le xi’ipalo’?
¿Máax ku bin ch’aik u bèel sáansamal?
¿Bix u tàal le ko’olel yéetel yíichamo’?
¿Ba’axten ha’ak’yóol le íichantsile’ ka’ p’áat ma’ bin ch’a’abil u bèeli’?
¿Bix tu yilahi’ u yàatan?
¿Ba’ax tu k’áatah ti’ yatàan?
¿Ba’ax núuka’ab ti’ tumen yatàan?
¿Ba’ax tu ya’alah ti’ u yatàan?
¿Ba’ax tu ye’esah le atantsil ti’ u yíichamo’.
¿Ba’ax tu ya’alah u bèetik lo íichantsil u ts’áah ti’ u yatàano’?
Xòok
Continuación del cuento
Subraya todos los verbos transitivos e intransitivos:
Ku sáastal ti’ u hèel k’ìine’ ka’ tu híiltah u máaskab yéetel u báate’ ka hbin k’áax, ku yilik hunkúul che’e’ ka’ tu ya’alah:
-Bin in ka’ah in ch’akeh tumen ma’alob utia’al in póolik le káat che’ k’abéet ti’ in watàano’.
Tu túulk’abtah u báat tu chùun, le ka’ah tu yilah táan u ninibàankile’ le ku túulchìntik yo’olal u lúubul. Tu p’ikah u héehek’al, ts’o’okole’ ka’ tu lemah báat tu chùun tu yo’olal u buhik. Chéen le ku bèetike’ ka’ tu yu’ubah bey táan u kíilbal k’áaxe’, he’ebakana’ yùum chakmo’ol táan u náats’al yiknal. Ka’ tu tukultahe’ ma’ unah u yáalkabi’ tu yo’olal ma’ u ch’a’abal oyomta’achilti’. Ka’ hk’uch nuxi’ chakmo’ol yiknale’ ka’ h a’ala’ab ti’e’.
-¿Ba’ax ka bèetik suku’un?
-Tu k’ubentah ten in watàan hunp’éel káat che’e’ ka’ htàalen in lúubs le noh che’a’. Teche’ hach táah yàan a mùuk’ ts’ot a k’ab te’ yáam tu’ux kapakbal in báato, ts’o’okole’ p’ulu’ustaba’ yo’olal a buhik.
Òotsil hchak mo’ole’ tu ts’otah tu ka’ap’éelal u k’ab tu bùuhulil le che’o’, hka’a ts’íit òok túune’ tu híilpaytah u báate’ ka’ hk’a’al u k’ab nuxi’ chakmo’ol ti le che’o’. Ku k’uchul ka’a ts’íit òok tu yotoche’ ka’ tu tsikbatah ti’ u yatàan ba’ax h úuch ti’. Ka’ túun tu ya’alah u yatane’:
-Ma’ unah a bin k’áax sáamali’, tumen he’el u bèeta’al tech lòobe’.
Ka’ tu núukah leti’e’ ka tu ya’alah:
-Tsah in bin tumen ma’ in k’áat ka’ u tukult le ba’alche’o’ob te’ k’áaxo’ wá sahaken tio’ob.
Ka’alikil nuxi’ chakmo’ole’ bey chúumuk áak’ab ka’ hpáatchah u híiltik u k’abo’obe’ ka’ hbin tu xla’ áaktun tu’ux tù yilah nuxi’ koh ka’ tu k’áato’ob ti’e’:
-¿Ba’ax ku yúuchul tech suku’un? -leti’e’ ka’ tu núukahe’:
Contesta en maya las siguientes preguntas:
1.- ¿Ba’ax tu bèetah le íichantsil ka’ sáaschaho’?
2.- ¿Ba’ax tu yilah k’áax?
3.- ¿Ba’ax tu kúulk’abtah tu chùun le che’o’
4.- ¿Bix tu lúubsil le che’o’?
5.- ¿Ba’ax u láak’ tu bèetah ti’ le che’o’?
6.- ¿Ba’ax tu yu’ubah u kíilbal k’áax?
7.- ¿Ba’ax a’ala’ab ti’ tumen nuxi cha’akmo’ol?
8.- ¿Ba’ax tu núukah le máako’?
9.-¿Ba’ax tu ya’alah le máak ti’ nuxi’ chakmo’ol ka’ u bèeto’?
10.- ¿Ba’ax tu tsikbatah ka’atsíit òok ti’ u yatàan?
11.- ¿Ba’ax tu núukah le ko’olel ti’ u yíichamo’?
12.- ¿Tu yóotah wa le ka’atsíit òok p’áatal tu yotocho’?
13.- ¿Ba’ax tsi’itsil ti’ áak’ab ka’ páatchah u híiltik u k’ab chakmo’ol?
14.- ¿Tu’ux bin chakmo’ol le ka’a púuts’ih?
15.- ¿Máax yéetel t’àanah chakmo’ol?
Subraya los adverbios de tiempo, marca con otro color todas las conjunciones que aparece en la siguiente lectura:
|